1. Tööpüha päritolu
Hiina töörahvapüha päritolu ulatub tagasi 1. maini 1920, mil Hiinas toimus esimene 1. mai meeleavaldus. Hiina Tööühingute Föderatsiooni korraldatud meeleavalduse eesmärk oli edendada töötajate õigusi ja parandada nende töötingimusi. Sellest ajast alates on 1. maid tähistatud kogu maailmas rahvusvahelise töörahvapäevana ning Hiina on selle päeva ametlikuks riigipühaks määranud, et austada ja tunnustada töötajate panust ühiskonda. 1949. aastal, pärast Hiina Rahvavabariigi asutamist, kuulutas Hiina valitsus 1. mai riigipühaks, mis võimaldas töötajatel võtta vaba päeva ja tähistada oma saavutusi. Kultuurirevolutsiooni ajal aastatel 1966–1976 peatati püha valitsuse ideoloogilise hoiaku tõttu kõige vastu, mida peeti kodanlikuks. Pärast 1978. aasta reforme püha aga taastati ja see hakkas rohkem tunnustust koguma. Tänapäeval kestab Hiina töörahvapüha kolm päeva 1. maist kuni 3. maini ja on üks aasta tihedamaid reisiperioode. Paljud inimesed kasutavad vaba aega ära reisimiseks või perega aja veetmiseks. Üldiselt ei ole Hiina töörahvapüha mitte ainult töötajate panuse tähistamine, vaid ka meeldetuletus töötingimuste parandamise ja töötajate õiguste kaitsmise olulisusest.